Listeria monocytogenes toidupatogeenina

Listeria monocytogenes toidus


Listeria monocytogenes kasvab hästi Palcam agaril (pildil), kuid kahjuks ka paljudes toitudes.

Palcam agar töötati välja 1989. aastal Van Netten et al poolt. Tegemist on selektiivse ja eristava söötmega Listeria monocytogenes isoleerimiseks toidust, kliinilistest ja keskkonna proovidest.

Allikas: kood 07


Listeria monocytogenes on isoleeritud piimast ja piimatoodetest, lihast ja linnu­lihast ning nendest valmistatud toodetest, juurviljadest ning kalatoodetest.

L. monocytogenes on tänapäeval toidu kaudu levivatest patogeenidest üks olulisemaid. Näited registreeritud haiguspuhangutest aitavad selgitada, millistes olukor­dades ja milliste toiduainete vahendusel võib listerioosi nakatuda.

Inimeste listerioos esineb kõige sagedamini üksikjuhtumitena ehk sporaadiliselt. 1986. a Ameerika Ühendriikides läbi viidud põhjalik monitooring andis listerioosi aastaseks esinemismääraks 7,1 juhtumit miljoni inimese kohta. 20% listerioosi­juhtumitest oli otseselt põhjustatud kontamineeritud toiduainete tarbimisest. Inglismaal ja Iirimaal on esinenud mitmeid listerioosipuhanguid, mille põhjusena on registreeritud lihapasteetide tarbimine. Uus-Meremaal on haiguspuhangute allikaks olnud toores kala ja koorikloomad. Loomulikult on listerioosi sporaadilisi juhtumeid ja endeemilisi haiguspuhanguid põhjustanud veel teisedki toiduained alates toorpiimast kuni erinevate valmistoitudeni. Tõestamaks nakatunute ja toiduainetest saadud isolaatide seotust on võimalik kasutada mitmeid tüpiseerimise meetodeid – serotüpiseerimist, ribotüpiseerimist, pulseeriva välja geelelektroforeesi (PFGE) jt.

 


<< Tagasi // Edasi >>