Toiduainete käitlemisettevõtetes on uuritud Listeria monocytogenes´e reservuaare ning nendeks on osutunud jahutusruumide põrandad, külmikud, tootmisruumid ja nendesse sisenemise kohad; kastid ja kastide pesukohad; jalanõude desinfitseerimise vannid, paberihoidjate alused, konveiereite lindid; viilustamise seadmete terad jne. L. monocytogenes´e kasvu soodustab kõrge niiskusetase ja toitainete olemasolu, mis omakorda loob soodsad võimalused biokilede tekkeks. Bakterit on kõige sagedamini leitud niisketelt kohtadelt – põranda veeäravoolukohad, kondenseerunud ja seisev vesi, jäätmed, tööstusseadmete pinnad jne. Toiduainete käitlemisettevõttesse jõuab Listeria pinnaseosakeste abil, mida leidub töötajate jalanõudel, riietel ja transpordiseadmetel. Oluliseks listeeriate allikaks on tapaloomad, toores taimne ja loomne materjal ning haigussümptomiteta, kuid haiguseekitajaid kandvad töötajad. Inimese seedekulglas võib kandlust esineda 1–5% inimestel, transitoorselt isegi 20%. Suur osa loomi (11–52%) on terved (listerioosi mitte põdevad) haigusekandjad.
Listeria monocytogenes`ega saastumise minimeerimiseks on vaja:
- mikrobioloogiliselt kvaliteetsed toorained;
- teha kindlaks potentsiaalsed L. m`ga saastamise allikad ettevõttes;
- vähendada liigniiskeid tingimusi – korralik drenaaž, põrandad terved ning loikudeta;
- efektiivne puhastamine ja desinfitseerimine ning selle pidev kontroll;
- proove võtta tootmiskeskkonna olulistest punktidest, k.a trappidest, sest, äravoolutrappide puhastamine on samaväärne muu tootmiskeskkonna pinna puhastamisega.
| Tootmisettevõtte sanitatsioonil liigniiskete pindade desinfitseerimine ei oma erilist mõtet kuna desinfitseerimisaine kontsentratsioon lahtub veesse ja bakteritsiidne toime jääb saavutamata. Sellised olukorrad on väga soodsad Listeria monocytogenes biofilmide tekkeks. Foto: Hedi Hellenurm-Sepp, 2009 |  |
On päris selge, et L. monocytogenes´t ei ole võimalik toiduainetööstusest täielikult ja lõplikult eemaldada, sest sõltumata sellest, et eeskujuliku tootmishügieeni tulemusena õnnestub ettevõttel saavutada listeeriate vabasid tootmisperioode, tuleb L. monocytogenes`ega saastumise probleem ettevõttesse aeg-ajalt tagasi. Sellegipoolest, on võimalik olukorda ohjata, määratledes selge eesmärgi ja planeerides hoolikalt kõiki korrektiivmenetlusi, sest korralik tööplaan aitab oluliselt edule kaasa.
Mõned ettevõtted on enesekontrolli tootmiskeskkonna monitooringu programmidesse kirjutanud Listeria-uuringud, mõned aga Listeria monocytogenes´e uuringud. Listeria monocytogenes´t on mõttekas liigi tasandil uurida, kuna ta on ainus Listeria liik, mis põhjustab inimeste haigestumist. Listeria monocytogenes`e liigilist määramist rakendatakse lõpptoodete/valmistoodete analüüsimisel, sest üksnes L. monocytogenes´t peetakse listeeriatest arvestatavaks saastajaks. Listeria uurimine ei pruugi olla L. monocytogenes´e esinemise indikaatoriks. On leitud, et üksnes 5–10% listeeriabakterite suhtes positiivsetest proovidest on sisaldanud L. monocytogenes´t. Perekonna tasandil e Listeria uuringud on aga rohkem levinud ja seetõttu sobilikum rutiinse monitooringu jaoks. Võrreldes Listeria monocytogenes`e laboratoorsete vastustega saadakse siin vastused kiiremini ja enamikul juhtudel ongi laboratoorse analüüsi kiirus valikute tegemisel määravaks faktoriks. Võrreldes Listeria monocytogenes`e uurimisega on Listeria laboratoorsed analüüsid sageli ka odavamad. Listeria uurimist rakendatakse eelkõige tootmiskeskkonna proovide analüüsimisel. Tootmiskeskkonnast Listeria (perekond) leidmine on enamasti Listeria monocytogenes´e (liiik) tootmiskeskkonnas esinemise indikaatoriks.