Proovide võtmisega seonduvad aspektid
Tootmiskeskkonna proovidest Listeria avastamine ei eelda alati toodete tagasikutsumist, kuid arvestada tuleks toodete saastumise suure riskiga ja adekvaatsete korrektiivmeetmete kohese rakendamisega. Iga tootmiskeskkonna hügieenitasemete kontrollplaan peab olema konkreetse ettevõtte spetsiifiline.
| Proovide võtmine eeldab, et teame miks, kuidas ja millal proove võtame ning kuidas tulemusi interpreteerime. Konventsionaalsed proovivõtutehnikad on tampooniga proovide võtmine ning kontaktagaritega proovide võtmine. Teatud situatsioonides on võimalik mõlemat meetodit ka kombineerida (foto). Foto: Mati Roasto, 2011 |  |
Tootmiskeskkonna hügieenitasemete hindamise programmi koostamisel tuleb vastused leida küsimustele:
millal proove võtta? – pärast tootmise alustamist, vahetuse töö kestel, vahetuse lõpus; millistest kohtadest proove võtta? – toiduga kokku puutuvad pinnad, transportkärude rattad, torustik jne; kui sageli proove võtta? – iga nädal, iga kuu; milline on korrektiivtegevus positiivse vastuse korral?
Listeria spp. tootmiskeskkonna proove tuleks kindlasti võtta nii toodetega otseselt kokku puutuvatelt kui mitte kokku puutuvatelt pindadelt. Kui proovid on positiivsed, peaks analüüsima ka lõpptooteid. Toiduga otseselt mitte kokku puutuvad pinnad: jahutusruumid (põrandad, seinad, jahuti, kondensaadi kollektorid jt), konveierid/transportöörid, laudade alusküljed, tootmisruumide põrandad, põrandamatid, seinad, äravoolutorud ja -trapid. Toiduga otseselt mitte kokku puutuvatelt pindadelt proovide võtmise sagedusest lähtuvalt peaks iga nädal proove võtma niisketelt aladelt, kus Listeria kasvuks on tõenäosus suur. Mõned proovivõtukohad peavad olema konstantsed, nendest kohtadest tuleks Listeria-proove võtta regulaarselt. Positiivsete proovide korral tuleb aga täiendavaid tootmiskeskkonna proove võtta eelkõige positiivsete proovivõtukohtadega külgnevatelt aladelt.
Üldiselt peaksid ettevõtted kasutama "hügieenitsoonide" kontseptsiooni, kus tootmisettevõte jagatakse erinevateks tsoonideks. Tsoonid määratletakse vastavalt lõpptoodete saastumise suhtelisele võimalikkusele, kirjeldades vastavat ruumi või pinda. Proovide võtmise sagedus ja positiivsete proovide korral rakendatavad korrektiivmeetmed on tsoonides erinevad. Hügieenitsoonide näitena võiks esitada järgneva jaotuse:
tsoon 1 – lõpptootega otseselt kokku puutuvad pinnad,
tsoon 2 – lõpptoodete piirkonnas toodetega otseselt mitte kokku puutuvad pinnad,
tsoon 3 – tootega kokku puutuvad pinnad toormaterjalide käitlemise alal,
tsoon 4 – lõpptoodete käitlemise alast eemalolevad pinnad, nt tooraine käitlemise alal otseselt toodetega mitte kokku puutuvad pinnad.
Proove võib võtta erinevatel aegadel. Enne tootmise alustamist on väiksem tõenäosus leida positiivseid proove, neid on kergem interpreteerida, sest võimaldab kindlaks määrata sanitatsiooni nõrgad kohad.
Tootmise ajal on suurem tõenäosus saada positiivseid proove ja nii saadakse ka informatsiooni Listeria levikust töötlemise ajal. Laboritulemuste saabumisel tuleb andmed, eelkõige nelja kuni kaheksa eelneva analüüsiseeria tulemused, üle vaadata, selgitamaks välja võimalikud tootmishügieeni suundumused (pinnad/alad, mis enamasti on andnud positiivseid tulemusi, sõltumata vahel saadud negatiivsetest proovidest).
Positiivsete analüüsitulemuste korral tuleb: rakendada korrektiivmeetmeid iga positiivse prooviga seonduvalt; korrektiivmeetmed dokumenteerida (iga proovivõtuala tulemused tuleb eraldi dokumenteerida – eraldi toimik, kiirköitja jne); garanteerida regulaarne (kvartalipõhine, aastapõhine; sõltuvalt proovivõtu sagedusest ja mahust) andmete ülevaatamine ja analüüs; esitada tulemused graafiliselt ja hinnata pikaajalisi suundumusi; teha andmed nähtavaks ka ettevõtte töötajate jaoks (trendigraafikud puhkeruumide seintel, aktiivsed arutelud kvaliteedi ja sanitatsiooni osakondi hõlmavatel koosolekutel jne).
Täiendavalt on neli proovivõtukohta, mis seonduvad tooraine käitlemisalaga: üks proov toormaterjalide jahutusruumist; üks proov soolvee jahutusruumi põrandalt; üks proov põranda drenaažilt ning üks proov toormaterjali ettevalmistamiseks mõeldud laua alusküljelt.
Nädalas võetakse/analüüsitakse viis valmistoodetega kokku puutuvate pindade proovi, proovid võetakse vähemalt kolm tundi pärast tootmise alustamist: üks proov viilustusmasina saelehelt; üks proov kaalult, mis on ette nähtud toodete kaalumiseks enne lõplikku pakendamist; üks proov nahaeemaldamise masina konveieri rihmalt; üks proov lõikusnoalt; üks proov külmsuitsutoodete kanderaamilt.
Kui toormaterjalide piirkonnas saadakse kahel järjestikusel nädalal positiivsed proovid, siis korrektiivmeetmed näevad ette rutiinsest põhjalikumat sanitatsiooni vähemalt niikaua, kuni neli järjestikust kontrolli (pärast rangemat sanitatsiooni) osutuvad listeeriate suhtes negatiivseks. Lõpptoodete piirkonnas saadud positiivsed proovid nõuavad aga kohe tegutsemist ja täiendavate proovide võtmist. Juhul, kui kordusproov osutub positiivseks, tuleks tootmisliin ajutiselt sulgeda või rakendada lõpptoodete kinnihoidmise meedet. Tehakse täiendavad pesu- ja desinfitseerimis- protseduurid, vajadusel võetakse tootmisliin/seadmed osadeks
Kui toodetega otseselt kokku puutuvad pinnad annavad positiivsed proovitulemused, tuleb kohe teha põhjalikum puhastus ja desinfitseerimine ning rakendada rutiinsest kontrollist sagedasemat ehk igapäevast L. monocytogenes`e suhtes proovide võtmist ja analüüsimist. Juhtudel, kus kaks järjestikust proovidevõtmist osutuvad positiivseks, tuleb vastav piirkond sulgeda ja teha eriti hoolikas sanitatsioon, mis eeldab seadmete ja teatud tootmisliini osade lahtivõtmist. Pärast põhjalikku puhastust ja desinfitseerimist tuleb proovid võtta enne tootmise alustamist ning täiendavalt võiks tootmise ajal võtta proove (teatud ajaliste intervallide järel), et selgitada välja tootmise ajal saastumise levik. Tavalisest sagedasemat proovide võtmist jätkatakse kuni kolme järjestikuse negatiivse proovi saamiseni. Pärast seda võetakse proove tavapärase proovivõtuplaani alusel ja ettevõttes tuleb alati laboritulemusi regulaarselt analüüsida.